Ma tuultekeelest aru vist ei saa
kuid arvan, et nad tahtsid kutsuda
mind sinu juurde, et ma näeksin
sinu nukrust ja et saaksin
kordki sinu huuli suudelda.
Ma vihmakeelest aru vist ei saa
kuid arvan, et ma tean miks sajab ta,
et igatsust mu hingest pesta
kauem see ei või ju kesta,
peita püüab ta mu pisara.
ref.
Siis kui maailm magab veel
Linnuteel taas hõljume.
Vaid me kaks, ei keegi muu
saladust teab tõusev kuu
kui nüüd sa läed siis tead,
et jääd mu hige igaveseks saa
sest siin mu sees on süttind leek
ja kustutada seda ma ei saa.
Me päiksetõusust aru vist ei saa-
miks kogu ilu peab ta lõhkuma
ja öösse maha jäävad hetked,
meie kahe salaretked
ainsad mille nimel elada
ref.