On palju aega läind,
kui olin vaba ma
nГјГјd metsavennana pean elama.
Ei see mind kurvaks tee,
et möödust kevade
ja elulГµbudest pean loobuma.
On vaikne Гµhtutund,
kõik teised näevad und,
me Гјmber hulgume, meil vabadus.
Siis sa mu neiuke
vaid kuulud minule
ja tulevikule me mГµtleme.
Aus, Гµige eestlane,
sa mГµtle sellele,
kus kallis kodumaa ja vabadus.
Ja hoidku iga noor
kГµrgel me trikoloor
ja kalevite maa sa vabaks saa.
Kui peaksin langema
su eest mu isamaa,
kas ausas vГµitluses vГµi relvata.
Siis teadke sГµbrad kГµik,
mu hinge viimne hГµik,
te kätte tasuge mu elu eest.
On vaikne hommikul
ja idast puhub tuul,
mets tasa kohiseb, ta kutsub meid.
Kui aga eestlane
loond riigi endale
siis metsast välja tulla tahame.
