њle vete, мle kмlmav¤reluste
њle maa, мle vererooste
њle taeva, мle laanehммdest
њle tule, hirmust enda ees
Hingepeegel, valgus l¤bi rinna
P¤iksekahkjus su v¤rvim¤ngu s¤ras
Tuhat aastat kalkusega sur’tud
Sеnu vormi sеna enda p¤rast
M¤damaigulised silmad
Laukahеngul naerusuu
Lihtatuumast naha pinnal’ vale
Tormiendest kalbe hinguspale
њle vete maa, mis ahnelt neelab
Tеde v¤ljast, mitte seest
њle taeva tuli tukis hееgub
Tasahilju peletab silmilt eest
Hirmu enda ees
Piisakaupa мles mullapinnast
Vabad meelelt, vabad sisevimmast
Murukamar мlekohut k¤tkeb
P¤rlipiisku, langend p¤rleid taga itkeb
Roosteitkul!