Virgus ta videvikus
„rkas aovalges
Sмndides soerdiks
Suveks ning talveks
Virgus ta veres mul
Keerdudes kosmoseks
Lеi ta nii ennast
Loodule lisaks
Sеi ta sind sеgedaks silmist
Sеi ta sul sмdame seest
Vеi v¤¤rdusid veretжжst
Mida m¤letab metsik (Manatark meenutab)
Kes kмll kuulaks
Selgust tooks Kui mitte tema (meie)
Kes kмll kuulaks me roosteitku
Hммdu hingest
Teaks me tundeid
Mеistaks meeli
Kui mitte
њrgolev мks